Rakvere on üks Eesti vanimaid linnu. Esimesed kirjalikud teated Rakverest pärinevad Läti Henriku Liivimaa kroonikast aastast 1226, mil Vallimäel seisis vanade eestlaste puulinnus Tarvanpää. Linnaõigused sai Rakvere 1302. aastal Taani kuningas Erich Menvedilt. Peale taanlaste on linn kuulunud sakslastele, rootslastele, Hollandi saadikule Brederodele, Vene keisririigile; olnud kreisi- ja maakonnalinnaks. Alati on ta olnud Virumaa peamine keskus.
Rakveres on läbi aegade tegeldud põhiliselt käsitöö ja väikekaubandusega. 19. sajandi lõpuks elas linnas umbes 6000 elanikku, neist 850 käsitöölist, sealhulgas 700 eestlast ja 200 kaupmeest. Puudusid aga suured ettevõtted ja seetõttu ei olnud ka suurettevõtjaid – vabrikante, suurkaupmehi ega ka proletaarlasi.

Meie linnakodaniku maja on tüüpiline 18. sajandi keskpaiga elamu – keskel suur mantelkorsten, kahel pool eluruumid. Siin on elanud erinevate elualade käsitöölised: rätsep, sadulsepp, parkal, tõllassepp. Viimati kuulus maja ligi saja aasta jooksul kondiitermeister Adolf Sidroni perekonnale.
Aastast 1983 asub siin linnakodaniku muuseum.